PLR MEETODIST LÄHEMALT

Mis on Pere Lahendusring?

Pere Lahendusring (Family Group Conference ing.k) on innovatiivne meetod töötamiseks probleemolukordades laste ja peredega.

Pere Lahendusring põhineb lihtsal printsiibil: perekondade ja spetsialistide vaheline praktiline partnerlus aitab võimaldada lastele turvalist ja hoolitsevat elukeskkonda. Selleks on oluline võimaldada peredel omada keskset rolli oma laste tuleviku kavandamisel. 

Pere Lahendusring (PLR) on otsuste tegemise koosolek, kus lapse laiem perevõrgustik tuleb kokku, et koostada tegevusplaan lapse elu edasiseks korraldamiseks. Plaanis sisalduvad pereliikmete kokkulepped ja tegevused, millega tagatakse lapse turvalisus ja heaolu. PLR viiakse läbi lugupidava ja võimestava protsessina, mille käigus antakse vanematele, lastele ja laiendatud perevõrgustiku liikmetele (nt sugulased, sõbrad, naabrid) selget teavet lapsega seotud murekohtade osas ning neil palutakse teha koostööd PLR koordinaatoriga, et töötada välja  tegevusplaan konkreetsete probleemide ja küsimuste lahendamiseks.

Iga perekond on unikaalne ja neil on oma väärtused, kultuur, isiksused, dünaamika ja ajalugu. PLR rakendab pereliikmete/sõprade enda oskusi, tugevusi ja isiklikke teadmisi murekohtade lahendamiseks. Pere enda teadmiste kasutamine ja nende kaasamine PLR protsessi aitab raskustes olevat last/noort paremini toetada.

Meetodi tekkelugu ja kasutus erinevates riikides:

Meetod töötati välja 1980.aastatel Uus-Meremaal Maoori hõimude kogukondlikest eripäradest tulenevate vajaduste vastamiseks lastega perede toetamisel. Maoorid pidasid lapse heaolu perekonna üldise heaolu lahutamatuks osaks ja mõiste "perekond" hõlmas nende jaoks nii lapsevanemaid kui kogu laiemat pereklanni. Varasemalt olid väga paljud Maoori lapsed sattunud institutsionaalsele hooldusele, kuna spetsialistid ignoreerisid traditsioonilist lähenemist, kus pere lähiring abistas ise keerulises eluolukorras olevaid pereliikmeid. 

 

Pere Lahendusringi meetod laienes kiiresti erinevatesse riikidesse. Meetodit kasutatakse laialdaselt ühe juhtiva praktikana Suurbritannias, Norras, Hollandis, paljudes USA osariikides, Iisraelis ning kokku 18 Euroopa riigis. Uus-Meremaal ja Iirimaal ning mõnedes Austraalia osariikides on "pere lahendusringi meetodi" rakendamine seadusandlikult reguleeritud. Riigid kasutavad meetodi osas erinevaid nimetusi: family group conference, family effort conference, family group decision making, family council (ing.k) jne. Erinevatest nimetustest hoolimata on meetodi rakendamise põhialus kõigil sama: perekond on PLR protsessi õigustatud omanik.

Pere Lahendusringi meetod vastab eetikapõhimõttele, mille kohaselt inimene vastutab ise oma tegevuse eest austades samal ajal teiste pereliikmete seisukohti probleemi  lahendusviiside osas.  

Pere Lahendusringi eesmärk lastega perede toetamisel

Võimestada Pere lahendusringi meetodi abil peresid abivajadusega laste olukorra ja heaolu parandamisel ning ennetada pereprobleemide teket või süvenemist. Selleks:

  • Tuvastada lapsele olulised tugi- ja perevõrgustiku liikmed, keda kaasata protsessi

  • Innustada pereliikmeid aktiivselt osalema laste hooldamise ja heaolu tagamise planeerimises

  • Hinnata peresiseseid ressursse ja võimalusi, samuti kogukonna ja professionaalsete organisatsioonide osas

  • Toetada pere ja spetsialistide vahelist partnerlust

  • Jõustada pereliikmeid andes neile võimaluse koostada ise oma lapse vajadustele vastav tegevusplaan.

  • Koostatav tegevusplaan saab olema osa lapse juhtumiplaanist.

 

Pere Lahendusringi kasutusala

Meetodi kasutusala on väga laialdane ning seda võib lihtsalt kohandada probleemide ja konfliktide lahendamiseks väga erinevates olukordades, näiteks:

  • vanemate lahutus ja vaidlused (laste elukoht, suhtluskord, käitumisreeglid jne)

  • laste ja vanemate vahelised suhteprobleemid (nt teismelistel)

  • laste käitumis- ja sõltuvusprobleemid 

  • lapse sünni ja väikelaste hooldamisega seotud riskiolukorrad (sihtrühmaks probleemsed v väga noored sünnitajad)

  • perekonfliktid ja -vägivald

  • lapse perest eraldamisel hooldaja või eestkostja leidmine lapse perekonna lähivõrgustikust

  • raskused lapse kohanemisel asendusperes

  • noore asendushoolduselt lahkumise ja iseseisva eluga kohanemise perioodil (perekonnas hooldamiselt või asenduskodust) jt. 

Kuna PLR kasutamine laste ja peredega tehtavas töös osutus edukaks, on see tekitanud mitmetes riikides huvi meetodi kasutamiseks ka teistel juhtudel, näiteks täiskasvanute vaimse tervise häirete, lähisuhtevägivalla, eakate hooldamise ja õiguste kaitse puhul jne. 

PLR läbiviimise protsessi 5 nurgakivi

  1. Sõltumatu koordinaator on vastutav pereliikmete ettevalmistamise ja Pere Lahendusringi kohtumise läbiviimise eest. Kui pere vajab täiendavat abi või teenuseid, tegeleb sellega lastekaitsetöötaja või mõni muu pere juhtumit korraldav spetsialist (nt kooli tugispetsialist). Sõltumatu koordinaatori roll on perega dialoogi pidamiseks luua avatuse, austuse ja lugupidamise atmosfäär ning mitte survestada perekonda tegema midagi, milleks nad pole valmis. 

  2. Spetsialistid (KOV ametnikud, lapse juhtumikorraldajad) tunnustavad pereliikmeid kui koostööpartnereid ja võimaldavad perele otsuste tegemiseks piisavat aega ning tuge PLR koordinaatori ressursi pakkumise näol.

  3. Pereliikmetel on võimalus tulla kokku ja arutada spetsialistide poolt esitatud teavet tekkinud probleemide osas, et teha olukorra lahendamiseks oma tegevusplaan. Perele antakse privaatne aeg oma tegevusplaani koostamiseks, mis võimaldab neil teha otsuseid tuginedes pereliikmete teadmistele ja kogemustele.

  4. Pereliikmete poolt koostatud tegevusplaan on eelistatud või vähemalt võrdne spetsialistide poolt koostatud juhtumiplaanide kõrval. Kui perekonda eelistatakse kui juhtivpartnerit, rõhutavad spetsialistid sellega oma usaldust pereliikmete kui partnerite vastu abi vajavate pereliikmete hooldamise ja toe pakkumisel ning aitavad perel arendada oma oskusi seda teha.

  5. Kohalik omavalitsus (või muu asutus, mis on suunanud perekonna PLR-i) toetab pereliikmeid pakkudes neile vajalikke teenuseid ja ressursse, et pereliikmete ja spetsialistide poolt heaks kiidetud tegevusplaani ellu viia. Spetsialistid ja ametnikud toetavad perekonda nende koostatud tegevusplaani rakendamisel, et ühendada parimal moel pere kogukonna ning avaliku sektori ressursid. 

Meetodi rakendamine omavalitsustes 

Soovitus 1 - paigutada PLR tegevus mõne kohaliku omavalitsuse olemasoleva asutuse või üksuse juurde, kus toimub meetodi rakendamise koordinatsioon ja keskne juhtimine. Selliselt on võimalik tagada PLR tegevuse järjepidevus ja tulemuslikkus.

Soovitus 2 - saata koordinaatorite baaskoolitusele võimalusel juba omavalitsuse palgal olevad laste ja peredega töötavad spetsialistid, kelle tööriistakasti oleks hea PLR meetodiga täiendada ning kes edaspidi tegeleksid PLR mudeli rakendamisega oma tööülesannete raames.

Soovitus 3 - ideaalseks lahenduseks oleks luua eraldi töökoht / töökohad PLR koordinaatoritele, kellele oleks see põhitööks ning tekitada KOV-i mõne olemasoleva asutuse/osakonna juurde PLR üksus. Sel viisil on parimal moel tagatud teenuse süsteemne arendus, juhtimine ja kvaliteedi tagamine, sh võimaldab see meeskonnasiseste koovisioonide rakendamist.

Infot lisandub jooksvalt.

©2019 by Ennetustegevuse Keskus. Proudly created with Wix.com